Harjumaa on kujunenud Eesti keskuseks. Koos pealinn Tallinna ning selle lähiümbrusega majutab Harjumaa enim inimesi Eestis - sedasi juba aastasadu. Seetõttu on Harjumaale kogunenud ka palju vaatamist väärt kohtasid.

Kahtlemata populaarseim on Tallinna vanalinn, mis meelitab nii eestlasi kui välismaalasi tunde romantilistel keskaegsetel tänavatel jalutama. Tegemist jagub nii päeval kui öösel - kes käib Tallinnas sisseoste tegemas, kes niisama aega veetmas, kes aga Tallinna kirevat ööelu nautimas.

Põnevaimad paigad Tallinna lähiümbruses ei jää linnapiirist kaugele. Ülgase koopad Maardu lähedal on inimkäte loodud, kunagise fosforiidikaevanduse käigud ja tunnelid. 1924. aastal algasid seal kaevandustööd ning samasse rajati ka fosforiidi rikastusvabrik. Praeguseks on Eesti suuruselt teised koopad hüljatud, sinna satuvad vaid vähesed huvilised.

Jägala juga kuulub suurimate jugade hulka Eestis - selle veerele on tekkinud populaarne piknikukoht, kus käiakse nii aega veetmas kui ka värskeltabiellunud oma suhtele tugevamat sidet otsimas.

Harjumaa on rikas väikesaarte poolest. Kolga lahes asuv Pedassaar on kergesti kättesaadav - sinna saab lähimast sadamast mootorpaadiga või ka oma kaatri või jahiga randuda. Sügav Kolga laht oli nõukogude perioodil allveelaevade peatumiskoht ning tumedaid terasvaalasid võis seal tihti liikumas või seismas silmata.

Lahemaa rahvuspargi territooriumil jäävad Harjumaale nii Juminda kui Pärispea poolsaared. Juminda poolsaarel asuv rabarada viib läbi väga erinevate maastikutüüpide. Alates mastimändide metsast, suundub teeke peagi soisemale võsaalusele. Seal asub ka üks Eesti kõrgemaid rändrahne Majakivi, mille tippu uudishimulikud mööda redelit ronida saavad. Kaugel eemal rabaavaruste taga kõrgub liivaluide ning selle tipul palkidest vaatetorn.
Purekkari neem Pärispea poolsaare tipul on Eesti põhjapoolseim mandripunkt. Sealt mitte kaugel asub Viinistu, kus avatud eesti kunsti muuseumis silmapaistev väljapanek eesti autorite töödest. Viinistust saavad huvilised suunduda ka järjekordsele väikesaarele Harjumaal - nimelt Mohnile.

Harjumaale jäävad suured kaitsealad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa. Rabade, nõmmed ja liivaluidete vahele on poetatud palju väikejärvesid. Matka- ning rattarajad läbivad mõlemat kaitseala, paljudesse põnevatesse kohtadesse saab ka autoga kergelt ligi.

Tallinnast lääne poole jääb Pakri poolsaar koos pankrannikuga. Kunagi nõukogude allveelaevnike baas Paldiskis mõjub praegugi veel hirmuäratava kolossina. Ent poolsaare kenad rannad ning ümbritsev selge vesi on muutnud piirkonna populaarseks ka suvitajate ja sukeldujate seas.

Pakri saared olid veel mõnikümmend aastat tagasi sihtmärgiks raskepommitajatele, mis saartele kõikvõimalikke pomme heitsid. Praegu on laastatud loodusega saared omamoodi ekstreemseks mälestusmärgiks, kuidas ei tohiks loodusega käituda.  

Varemetes Padise klooster oli keskajal tähtsaks kindlustuseks, kust levitati nii ristiusku kui valitseti ümbritsevaid alasid. Arvukates sõdades ja arenenud piiramistehnika hävitas viimaks ka kloostri, ent praegu on osake massiivsest kompleksist taastatud ja külastajatele avatud.
 
 
(tekst: Marko Kaldur)