Eesti üks militaarsemaid piirkondi on Hiiumaa. Alates Peeter Suure merekindluse rajamisest 20. sajandi alguses kuni nõukogude okupatsiooni lõpuni püstitati Hiiumaale kompleksseimad ja võimsaimad kindlustused Eestis.

Kõpu poolsaare radarimägedel ja katakombides võib igal sammul näha jälgi okupatsioonivägede tegevusest. Ristna neemel asuv tulejuhtimistorn on massiivne, samas selle tipult avanev vaade merele ja saarele Hiiumaa kauneimaid.

Ka Tahkuna poolsaarelt leiab arvukaid kaitserajatisi, mis pidid kaitsma Hiiumaad ning Nõukogude Liitu läänest tuleva rünnaku eest. Rannapatareide rajamisel pandigi põhirõhk Tahkuna poolsaarele, kus paiknesid komandopunktid ning arvukad lisarajatised. Praegusel ajal võib vaid aimata kunagiste kaitserajatiste suurust ja võimsust, sest paljud neist on purustatud, võssa kasvanud või merevett täis lastud.

Militaarkompleksid vahelduvad Hiiumaal imeilusate randadega, kus kilomeetrite viisi liiva ning männimetsa. Mõnusaid ujumiskohtasid ning telkimisalasid leiab Hiiumaalt piisavalt - ilusaimate hulka kuulub paradiisirand Ristna neemel, kuhu suviti surfarid kogunevad.

Sääre tirp Kassari kaitsealal nõuab valmisolekut pikemaks jalutuskäiguks. Mitme kilomeetri kaugusele merre ulatuv kitsast maariba uhuvad mõlemalt poolt lained, suuremate tormidega peksab seal vesi suisa üle sääre.

Hiiumaa tuntum vaatamisväärsus on Kõpu majakas, millest on kujunenud Hiiumaa sümbol. Tuletorn püstitati 15. sajandil, Hansa Liiga poolt, 1900. aastal vahetati varasem tulekorv korraliku, Pariisi maailmanäituselt ostetud peegellaterna vastu. Kõpu majaka näol on tegu Läänemere vanima tuletorniga, maailmas aga vanuselt teise või kolmanda tuletorniga, mille tipus on pidevalt põlenud märgutuli.


(tekst: Marko Kaldur)


VAATAMISVÄÄRSUSED HIIUMAAL: