Valgamaa pärliks on suurejooneline ja luksuslik Taagepera loss. Legendid räägivad, et lossi aidanud ehitada Skandinaavia trollid - meenutab hoone arhitektuurilt põhjamaade losse ja mõisaid. Sarnane on ka naabermõis Holdre, mis sama arhitekti poolt ehitatud. Väiksem ja hubasem Holdre on justkui Taagepera väike õde, kes suurt venda jäljendab, ent oma soojuse ja pehmemate vormidega omanäoliseks ja kauniks jääb.

Helme ordulinnusest on säilinud vaid varemed, kuigi tegu oli keskajal ühe tähtsaima kindlustusega piirkonnas. Aastaid oli Helme purustamatu kants, mida korduvalt aga tagajärjetult piirati. Kuni viimaks kavalust kasutades vaenlane linnuse saladuse paljastas, misjärel müürid kergelt langesid.

Ränkasid lahinguid on peetud Valgamaal hiljemgi. Väikese-Emajõe kallastel löödi 1944. aasta kaitselahingutes pikka aega tagasi nõukogude vägede rünnakuid. Tapatalgud jõe kaldail olnud sedavõrd rängad, et jõevesi päevi punast värvi oli. Praegugi pidavat jõe kallastel udustel sügisöödel kuulma lahingukära ja nägema häguseid kogusid lahingusse sööstmas.

Kuulsamaid inimesi, kes Valgamaal elanud, on vene väejuht vürst Barclay de Tolly. 1812. aasta sõjas juhtis ta Vene vägesid; Leipzigi Rahvaste lahingu võidu ning Pariisi vallutamise eest sai mees arvukalt aumärke ja tiitleid. Ent ometigi kiskus teda tagasi kodukanti ning kuigi vürst suri teel koju, maeti tema põrm Jõgevestele mausoleumi.

Kaksiklinn Valga-Valka on üks omapärasemaid Euroopas. Kord ühe linnana tegutsenud, siis kahe riigi vahel jaotatud, siis taas ühtsena - sellisena peavad piirilinnad Valga ja Valka kõrvuti eksisteerima.

Heites piiriäärselt Tellingumäelt pilgu ümbrusele, näeb maona vonklevat Koiva jõge. Kümmekond kilomeetrit on see jõgi ainus piir, mis lahutab Eestit ja Lätit - meie poolel maalilised männikud kohisemas, teisel kaldal lõputud aasad ja heinamaad rohetamas.

Kaugel pole ka talvepealinn Otepää, mis lume maale laskudes talispordi harrastajate mekaks muutub. Ent tegemist on Otepääl ka suvel - sealsed kuppelmaastikud pakuvad nii sõidurõõmu kui matkaelamusi kauaks. 


(tekst: Marko Kaldur)


VAATAMISVÄÄRSUSED VALGAMAAL: