Viljandimaa ehk Mulgimaa kohta räägitakse, et nimetus „mulk“ tulevat läti keelest, sõnast „mulkis“, mis lolli tähendavat. Sellise hüüdnime pannud naabritele kadedad lätlased, kellele ei andnud rahu mulkide aina suurenev rikkus. Kuivõrd see ütlus paika peab, pole kindel, ent mulgid olid ühed esimestest, kes said mõisnikelt talusid päriseks osta ning oma talupidamisega ka rikastusid.

Kuid Viljandimaal pole ainult viljakas pinnas ja silmapiirini ulatuvad põllud. Eesti suurim rabamassiiv Soomaa jääb suures osas Viljandimaa piiridesse. Peaaegu asustuseta rabad ja sood on ideaalseks elupaigaks loomadele ning lindudele, kes seal rahus ja segamatult ringi liikuda saavad. Vaid üleujutuste perioodil, mida Soomaa viiendaks aastaajaks kutsutakse, meenutavad rabad rohkem merd. Siis liiguvad ka kohalikud elanikud koduõuel kanuude või paatidega.
Soomaa matkarajad tutvustavad seda eripalgelist kanti, kus võid kaua rännata inimhingegi kohtamata. Lühemad ja pikemad rajad on mõeldud nii neile, kes vaid tunnikese rabaavarustel veeta soovivad - kui fanaatikutele, kes päevi põlvini rabavees mütata ihkavad.

Halliste ürgoru veerel Karksi-Nuias kõrguvad muistse linnuse varemed. Omaaegse muinaseestlaste linnuse kohale rajati ordulinnus, mis hävis alles Põhjasõja käigus. Osaliselt linnuse müürile ehitatud Karksi Peetri kirik on aga taastatud ning selle aja jooksul tugevalt kiiva vajunud torn pretendeerib Eesti Pisa torni nimetusele.

Viljandi järve kaldail, kõrgete linnusemüüride vahel, toimuvad iga-aastased pärimusmuusika festivalid. Rahvusvaheliselt tuntud üritus tõmbab magnetina inimesi nii Eestist kui väljastpoolt, kes päevade viisi ennastunustavalt kultuuri naudivad - sellal kui müütiline Viljandi paadimees nukrat lauluviisi ümisedes mööda järvepinda libiseb. 


(tekst: Marko Kaldur)


VAATAMISVÄÄRSUSED VILJANDIMAAL: