Võrumaa lööb Eestis rekordeid nii pikkuse, läbimõõdu, sügavuse kui kõrguse osas. Siiski-siiski - tegu on looduslike objektidega, mis Võrumaal teistest piirkondadest oluliselt „kõigemad“.

Eesti pikim jõgi Võhandu on olnud ka Võrumaa algse asustuse lätteks. Just Võhandu kallasteile jäid peatuma ja rajasid asundused esimesed asukad Võrumaal.
Tamme-Lauri tamm kuulub jämedaimate puude hulka Eestis - vaja on väga palju inimesi, et suuta üheskoos puu ümbert kinni võtta.
Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv, sügavaim ürgorg aga Kütiorg.
Kõrgeimad looduslikud tipudki asuvad Võrumaal - nii Baltimaade kõrgeim mägi Suur Munamägi kui ka suhtelise kõrguse poolest kõrgeim Vällamägi.
Eesti hiiglaslikumad liivakivipaljandid Härmamüüril annavad massiivsuselt aga silmad ette isegi Taevaskojale ning neist mõõtudelt üle on vaid Põhja-Eesti pankrannik.

Kuid ega Võrumaa ainult rekordite poolet kuulus ole. Kõhedusttekitava nimega Paganamaa olevat tekkinud pikse eest põgenenud Vanapagana jälgedest. Praegugi võib sealsete nõlvade sees märgata Vanapagana küünekraapeid, mis sügavate uhtorgudena ülalt alla ulatuvad. Vahel kutsutakse Paganamaad ka Arnoldi riigiks - nimi tulevat sellest, et seal erakordselt palju lolle ja vargaid elavat.

Vastseliina linnus oli võimas piirilinnus, mis kujunes keskajal tuntud palverännakute sihtkohaks. Lossikabelis kummardati püha risti, mis andis patukahetsejale 40-päevase pattude kustutuse.

Usk on Võrumaaga tihedalt seotud. Võrumaalt ning lähinaabrusest leiab omapärased palvekohad ehk tsässonid. Väikese kabeli mõõtu tsässonid olid palveränduritele peatuspaikadeks, kus sai öö mööda saata ning palvetada. Praegugi peetakse tsässonites jumalateenistusi, ent väsinud rändureile on kahjuks neist enamiku uksed suletud. 


(tekst: Marko Kaldur)


VAATAMISVÄÄRSUSED VÕRUMAAL: